Hasartmängude populaarsus ja kättesaadavus on nutimaailmas pakutavate mängude laia valiku tõttu oluliselt kasvanud ja seetõttu on suurenenud ka hasartmängusõltuvuses olevate inimeste arv. Ehk oled ka oma tutvusringkonnas märganud, et mõni sõber maadleb järsku emotsionaalsete ja rahaliste probleemidega. See on märk, mis võib viidata inimese sõltuvuses olemisele ilma seda omale teadvustamata – sõltlased eitavad oma probleeme väga kangekaelselt.
Eitamine on probleemi ignoreerimine
Eitamine ei ole eksklusiivne ainult hasartmängusõltuvusele, alkohol on sama tõsine ohuallikas ning “õhtuti ainult paar õlut” tarbivad inimesed sageli ei teadvusta endale, et tegemist on probleemse käitumisega.
Sõltuvus on väga tõsine teema, millega peaks iga potentsiaalset ohuallikat tarbiv inimene kursis olema. Väga kerge on mõelda, et “see minuga küll ei juhtu, ma ei satuks iial sõltuvusse”, kuid peaksid teadma ja ära tundma ohumärke. Kui sa tunned, et alkohol või hasartmäng riisub sinult aega ja raha või mõtled pidevalt, kuidas ja millal taaskord saaks juua ja mängida, peaksid tõsiselt oma harjumused üle vaatama.
Miks sõltuvus üldse tekib?
Meie ajud toodavad dopamiini reaktsioonina erinevatele stiimulitele nagu füüsiline koormus, korralik uni, mõnutekitavad ained või suurepärased saavutused kindlal alal. Dopamiini suurem kogus tõstab tuju ja seetõttu otsitakse viise kuidas dopamiinitaset kehas tõsta. Eriti suure “laksu” saamiseks kombineeritakse mitu pahet samaaegselt, mille tõttu on ühe sõltuvuse arenemisel kergem teist tüüpi sõltuvustesse jääda.
Sageli pöördutakse lihtsa variandina tuju tõstmiseks kergelt kättesaadavate viiside poole nagu alkoholi tarbimine või hasartmängud. Miks? Sest paljude jaoks on füüsiline pingutus nagu jooksuring pargis peale tööpäeva kõne alt väljas. Hasartmängud tõmbavad inimesi pakkumistega nagu tasuta keerutused kindlates mängudes või tasuta alkohol füüsilistes kasiinodes, sest “tasuta” on võlusõna, mis tõmbab kui magnetiga.
Alkohol ja hasartmäng on heaolu parasiidid
Hasartmängukaotuse korral pöördub mängur sageli alkoholi poole kaotusvalust ülesaamiseks. Kui inimene tarbib alkoholi enne mängu alustamist, on ta riskialtim ja teeb mängimisel suuremaid panuseid, mis omakorda viib käe kaotuse puhul jälle pitsi järele ulatama.
Eesti Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse andmetel on 20-40% hasartmängijatest kannatamas ka alkoholi liigtarbimise käes. Probleemi põhjustab vähemalt osaliselt ka füüsilistes kasiinodes vabalt või odavalt kättesaadav alkohol. Peale mänguvõitu on raske öelda “ei” baaritöötajale, kes pakub võidu tähistamiseks klaasikest kangemat ja võidu toodetud dopamiin kombineeritud alkoholijoobega saadab võitja uuesti õnne proovima.
Ennetustöö on oluline samm sõltuvuse vältimiseks
Riik on väga tõsiselt tegelenud alkoholisõltuvuse ennetamisega: kehtestatud on ajaline müügi-, reklaami- ja ka avalikus ruumis alkoholi tarbimise piirang. Niinimetatud Z-generatsioon on ka oluliselt tagasihoidlikum alkoholitarbimisega, kuna neile on kättesaadav palju rohkem infomaterjali alkoholi kahjulike mõjude tõttu.
Ka hasartmängusõltuvuse ennetamiseks on loodud regulatsioonid, mis osaliselt kattuvad alkoholitarbimise vähendamiseks loodud meedetega. Hasartmängude mängimiseks peab isik olema täisealine (või 21-aastane), mängude reklaam on rangelt reguleeritud ja füüsilised mängud on saadaval ainult kasiinodes. Samas on hasartmänguseaduses lisaregulatsioon, mida alkoholitarbimise piiramiseks rakendada ei saa. Nimelt on Eestis igal inimesel võimalik endale panna hasartmängude mängimise piirang. Piirangut ei saa teisele inimesele panna, seega peab sõltlane võtma ohjad enda kätte.
Noorsoo teadlikkus erinevate sõltuvuste kohta kasvab iga päevaga ja loodatavasti uusi sõltlasi noorte generatsioonide seast juurde ei tule. Praegused noored on siiani kõige teadlikum generatsioon ja loodatavasti saavad nad mõjutada ka enda ümber olijaid olema tähelepanelikumad ja ettevaatlikumad.
